Töökohta otsides või vahetades, kohtudes ülemusega edutamise küsimustes või soovides konsultatsiooni tuleb sageli olla intervjueeritava rollis ning teha erisuguse eesmärgiga teste. Harvemini kasutatakse personalivaliku meetoditena rollimänge ja rühmatööd. Järgnevalt mõningaid soovitusi, mis enamasti unustatakse.

Osalemine intervjuul

Sinu eesmärgiks intervjuul on jätta endast parim mulje ja saada võimalikult täpne info pakutava töökoha ja -tingimuste kohta. Asjatundlikud intervjueerijad omakorda annavad sulle võimaluse mõista põhjalikult tulevase töö iseloomu.

Põhjalik intervjueerija käsitleb enamasti järgnevaid teemasid:
eluloolised faktid ja saavutused;
varasem tööalane kogemus;
enesehinnang;
huvi ja motiivid seda pakkumist saada.

Sa peaksid olema valmis vastama vähemalt järgmistele küsimustele: “Rääkige palun meile endast!”, “Palun kirjeldage meile oma positiivseid omadusi!”, “Kuidas Te kirjeldaksite oma nõrgemaid külgi?”, “Mis on Teile töökoha puhul kõige olulisem?” jmt.

Küsimustele peaksid vastama lühidalt ning võid seejärel huvi tunda, kas on veel midagi, mis võiks intervjueerijat lähemalt huvitada. Kirjeldada võiksid just selle töökoha jaoks olulisemaid omadusi ja katsuda aimata, mis tööpakkujatele rohkem meeldida võiks. Ütle Ma olen… asemel Minu ülemus…, Teised leiavad, et…, sest tea, et nii tundub see objektiivsem ja on meeldivam kuulata. Kirjelda ausalt mõnda sellist omadust, mis ei takista sellel töökohal edukalt toime tulemast, nagu näiteks: ma erutun avalikel esinemistel; keegi teine ei märka enamasti vigu, mida mina märkan; mind peetakse liiga järjekindlaks (see osutab ju tegelikult hoopis plussile); mulle meeldib töötada intensiivse tempoga, mis võimaldab piisavat iseseisvust (tööpakkujatele meeldivad ettevõtlikud ja iseseisvad inimesed).

Jälgima peaksid siiski, et asjaga üle ei pinguta. Olulisem on väljendada oma väärtusi ja tõekspidamisi ning jätta endast suurepärane esmamulje tööandja esindajale.

Intervjuul

1. ära ole passiivne, vestle aktiivselt, kuid asjalikult ja kasuta lühikesi mõtteavaldusi;
2. ära karda nipiga küsimusi ega otsi tagamõtteid, vasta parimal viisil, keskendudes sellele, millest aru said;
3. pane hoolega küsimusi tähele ja reageeri paindlikult teemade vahetumisele, ära kleepu eelmise teema külge;
4. väldi sõnaohtrust, see tüütab (ära unusta, et intervjueerijad teevad seda tööd pidevalt);
5.säilita meeldiv silmside ja naerata vahel, kui see on sobilik (pigem vähem, kui ülemäära);
6. ära vasta huupi, kui ei mõistnud küsimust, küsi üle;
7. kui taipad, et see pakkumine pole sulle sobiv või et sind tõenäoliselt ei valita, ära mine krampi. Jäta mulje, et tundsid selle pakkumise vastu huvi, kuid see on siiski vaid üks mitme seast. Niiviisi on mõlemal osapoolel mugav ei ütelda.

Mingil juhul ei tohiks inetrvjueeritav unustada, et mitte ainult intervjueeria ei vali sind vaid ka sina teed valiku, kas sellise tööandjaga sobib koostööd teha ning kas su maailmavaatelised väärtused langevad intervjueerija, firma esinadajaga kokku.

Kogenud kandidaadi tõhusaks relvaks on peale eelpool mainitud oskuste ka intervjuu etiketi hea tundmine.

1. Planeeri oma aega nii, et sa ei hiline. Selgita täpselt, kuhu tuleb minna, kui palju võiks varem kohal olla. Sinu hilinemist ei vabanda ükski objektiivne vabandus.
2. Püüa riietuda just nii nagu intervjueerija(d), ei vabamas stiilis ega väljapeetumalt. Ära riietu ekstravagantselt, olge konservatiivne. Tea, et sind vaadeldakse juba esimesest sammust, kui ruumi sisened.
3. Kohtle igaüht, kes sinuga tegeleb, ühtmoodi tähelepanelikult. Jälgi oma keelekasutust. Kasuta vajalikes kohtades viisakussõnu, väljendu selgelt ja parajalt valju häälega. Keelekasutus annab tunnistust inimese olemusest ja intervjueerijad teavad seda oma kogemusest.
4. Soovitav on jälgida oma näo- ja turjalihaste pinget - nende lõõgastus annab tunnistust pingevabadusest. Õpi oma keha pingeseisundit kontrollima, sellest on palju kasu teisteski olukordades! Hoia käed paigal! Intervjuu käigus aitab enamasti teemale keskendumine, mitte aga oma kehale mõtlemine.

Et esineda edukamalt intervjuul tuleks lisaks eelnevalt kirjeldatule pöörata tähelepanu veel järgmistele aspektidele.

1. Kui sulle on täitmiseks antud mingi avalduse vorm, siis seal tuleb võimalusel kõikidele küsimustele vastata põhjalikult.
2. Küsi intervjuu käigus küsimusi, kuid mitte rohkem kui minimaalselt vajalik.
3. Püüa olla visuaalselt atraktiivne - intervjuu käigus ülesnäidatud aktiivsus, kui see ei ole agressiivsus, loob eeldused intervjuu edukaks läbiviimiseks. Seevastu liigne tegelemine enesega viib sageli intervjuu ebaõnnestumiseni.
4. Kui oled oma väärtustelt sarnane intervjueerijaga võib see anda palju juurde. Lisaks nimetatule võib sarnasus olla väljendatud mitmeti: vanuselisena, sooliselt, haridusena, eelneva töökogemusena, suhtumistena. Kõik see mõjutab tehtavaid otsuseid, muutes ettekujutust kandidaadi oskustest, intelligentsist ja meeldivusest.
5. Ära varja oma laialdasi suhteid - kandidaadil kellel on palju soodsaid kontakte, isegi kui need ei puutu otseselt töösse, on rohkem võimalusi töökoha saamiseks.
6. Paljude elukutsete jaoks on traditsiooniliselt edukuse sümboliks tume riietus (kehtib ka naiste kohta). Juhtivaid ametikohti seostatakse sagedasti maskuliinsusega (tume riietus, rõhutatud nurksed jooned, paljud lisandid, raske tekstuur, sirge rüht jne.), mis rõhutab nende mõjukust. Intervjuul tuleb arvestada ka soolisi stereotüüpe. Töödes mis stereotüüpselt on omistatud meestele, hinnatakse naisi erinevate kriteeriumide alusel. On tähelepanuväärne, et võimekaid naisi kes kandideerivad sellistele töökohtadele hinnatakse intervjuu käigus sageli üle, sest intervjueerija eeldab algselt nõutavate omaduste puudumist. Kui aga selgub eelarvamuse mittepaikapidavus, siis saavad naised sagedasti kõrgeima hinnangu.

Enne intervjuule minekut olete juba esmamulje loonud, elulookirjeldust või CV-d esitades

CV või elulookirjeldus on esmane müügi- ja esmamulje loomise vahend. CV või elulookirjeldus peaks olema professionaalselt ette valmistatud. CV-d või elulookirjeldust käsitletakse kui intelligentsuse, organiseerimisvõime ja individuaalse mõtlemise väljendamise vahendit.

Töölevõtmisel võivad oluliseks osutuda: haridus; eelnev töökogemus; areng eelnevatel töökohtadel; stabiilsus e töökohtade vahetuse sagedus.

Rollimängus osalemine

Rollimänge kasutatakse, et teada saada, kuidas osalejad ühes või teises etteantud rollis käituvad. Mängitud rolli põhjal püütakse ennustada osaleja käitumist igapäevaelus. Rollimängus väljendavad osalejad seda, kuidas antud situatsioonis tuleks end üleval pidada ning toimida, mitte kuidas tegelikult sellises situatsioonis võiks käituda.

Rollimängus osalejana tuleks kasutada kõiki oma teadmisi sellest, kuidas mingis situatsioonis tuleb õieti toimida. Edukuse tagamiseks rollimängus tuleb teada, kuidas õieti toimida mingis rollisituatsioonis ning seejärel ootustele vastav käitumisrepertuaar maha mängida.

Muidugimõista on igal rollimängu vaatlejal palju salaeesmärke ja küsimusi, millele tal on soov vastust leida. Sinu rolliks ei ole mitte telepaatilisusega tegelda, et mõista hindaja soove, vaid väljendada enda äratundmist ja teadmist situatsioonides toimimisest.

Rühmatööl osalemine

Harvemini esinevaks meetodiks võib pidada rühmatööd, mille käigus hinnatakse kandidaatide tegutsemist meeskonnas. Rühmatöö sisuliseks tähenduseks on vaimne koostöö, kus kandidaadid tegutsevad ühtse meeskonnana. Rühmatöö eesmärgiks on saada ühine tulemus printsiibil mitu pead on mitu pead.

Rühmatöö käigus selgitatakse osalejate:
1. mõtte paindlikust ja tolerantsust, st kuivõrd suudavad kandidaadid näha asju teisest vaatenurgast, kuivõrd ollakse sallivad ja vastastikku usaldavad ning üksteise suhtes mõistvad;
2. suhtlemis- ja eneseväljendamisoskust;
3. oskust näha rühmaprotsessis vastastikuse rikastamise vahendit.

Põhiliseks eksimise kohaks on see, kui unustatakse, et oluline on teiste kuulamine ja arusaamine miks keegi nii või teisiti mõtleb, mitte eneseväljendamine ning näitamine kui tark ja teadjamees ma olen. Teine koht eksimistes on see, kui kukutakse vaidlema. Edu rühmatööl tagab kuulamine mitte nääklemine. Kolmandaks oleks oluline mõista, miks keegi arvab just nii, nagu ta arvab, ning mõelda, mis juhtuks, kui ise ka nii arvaks. Selline tolerantsus ja lugupidamine teiste osalejate mõtete suhtes on sulle peaaegu alati edu garantiiks.

Küsimustike ja testide täitmine

Enamus küsimustikke ja teste on koostatud ennustamaks isiksuse käitumist, edukust töös. Küsimustikke ja teste kasutatakse personalivalikus, töötaja karjääri planeerimisel ja töötaja individuaalsel konsulteerimisel. Testitulemused hõlbustavad hüpoteeside püstitamist, aga ei ole lõplikuks järelduste tegemise allikaks.

Teste täites tuleks end usaldada interpreteerija hoolde. Pole tarvilik mõelda selle üle, mida tahetakse ühe või teise asjaga selgitada ning teada saada. Vastata tuleks lähtudes enda teadmistest ning hetketundest. Kunagi ei või teada, kas soovitakse näha müügijuhi kohal introvertset või ekstravertset inimest, kuigi kipume arvama, et viimast. Selliste oletustega võime minna alt. Ülimalt raske on prognoosida, millist profiili tegelikult eeldatakse.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võiks öelda, et vähe on neid tööandjaid, kes enne intervjueerimist, rühmatööle kutsumist või testimist tegelikult teavad, keda nad tööle tahaksid võtta. On ju inimlik, kui paikapandud profiilile 99% täpsusega vastav kandidaat ukse taha jäetakse ning tööle võetakse hoopis keegi kolmas. Neid tegureid, mis mõjutavad otsust on palju ja igale inimesele käiks üle jõu kogu aeg mõelda sellele, kuidas olla, et rivaalide ees edu saavutada. Soovitus oleks, olla ideaal-mina ise. Mõtetu on juurelda ja kulutada energiat mõtlemaks, miks just su rivaal tööle võeti ning sind mitte, miks kedagi edutati, aga sulle isegi ei pakutud jmt. Mõttesensitiivsusest olulisem on pöörata tähelepanu enda eest hoolitsemisele, väljenduslaadile, empaatilisusele, tolerantsusele ümbritsevate suhtes, heasoovlikkusele, enda imago loomisele jmt. Need ja paljud teised surematud omadused on need, mis tagavad sinu edu sõltumata sellest, milline meetod on otsustajatel valikutegemiseks kasutusel.