Oluliseks ühiskondliku küpsuse näitajaks on salliv suhtumine puuetega inimestesse. Sallivuse kujunemine on eelduseks demokraatlikule multikultuurilisele ühiskonnale. Tänases Eesti koolis õpib tavaõppuriga kõrvuti nii füüsilise kui vaimse puudega noori, kellele luuakse pidevalt vajalikke keskkondlikke tingimusi õppimiseks ja toimetulekuks.
Puuetega noorte integratsioonile ja võrdsete võimaluste tagamisele tavakoolis on Eesti ühiskonnas tähelepanu pööratud juba kümneid aastaid. Kõigil haridussüsteemi tasemetel võimaldatakse puuetega õppuritele individuaalõppekavu ja sobivaid õppevorme. Ühiskondlik sallivus puuetega inimeste suhtes on püsivalt kõrge juba kümmekond aastat. Integratsioon on juurdunud vaid koolides, kus uute õppurite tulek tavakooli ei häiri tavapärast koolielu korraldust ega nõua liigseid kulutusi või pingutust. Integratsiooni mõiste on kõnepruugis laialt esinev, kuid tegudega on lood märksa kasinamad. Endast erinevate sallimine on inimestes kujunenud positiivse konstruktina, kuid inimeste praktiline suhe integratsiooni ei ole järgi jõudnud. Sallivuse kasv ühiskonnas sõltub paljuski inimeste võimekusest kohaneda endast erinevatega ja tahtest muuta ennast sallivuse kujundamisel.

Suhtumist mõõtvad skaalad
Suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents: kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Sellest lähtuvalt on koostatud kolm suhtumist mõõtvat skaalat: 1) humanistlik suhtumine puuetega inimestesse; 2) protestantlik suhtumine puuetega inimestesse; 3) etnotsentristlik suhtumine puuetega inimestesse.
Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik 1995a), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel.

Humanistlik suhtumine puuetega inimestesse
Humanistlik suhtumine seondub murega teiste heaolu pärast, demokraatlike ideaalide, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse väärtustega. Humanistliku suhtumisega inimesed on sotsiaalsete gruppide suhtes sallivad. Humanistliku suhtumise skaala väited on koostatud Max Weberi protestantliku eetika teooriale tuginedes. Cronbachi alfa (Cronbach 1951) suurus 0,781 kinnitab skaala usaldusväärsust.
Humanistliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest.
1. Iga inimene peab leidma võimaluse aidata neid, kes ise oma eluga toime ei tule.
2. Inimene, kellel esineb puue, vajab rohkem mõistvat suhtumist kui raha.
3. Iga inimese kohus on muretseda ka teiste heaolu pärast.
4. Võrdsus peab alati kehtima kõigi jaoks - oleme ju kõik inimesed.
5. Neid inimesi, kes ei suuda oma elementaarvajadusi rahuldada, peavad teised aitama.
6. Ma tunnen tugevat kaastunnet, nähes puuetega inimesi enda ümber liikumas.
7. Iga inimene peab olema heasüdamlik kõigi vastu.
8. Puuetega inimestega vesteldes tuleks rääkida selgelt, pudikeelt kasutamata.
9. Suhtlemisel puuetega inimestega peab olema kindel ja rahulik, ei tohi välja näidata ebakindlust.
10. Puuetga inimestel tuleks aidata kogeda edu.
11. Ei tohi alahinnata puuetega inimeste võimeid ja kogemusi.
12. Puuetega inimest tuleb teadlikult toetada õppimise juures.
13. Hea ühiskond on see, kui töövõimelised peavad üleval puuetega inimesi ja tunnevad ning kannavad vastutust nende heaolu eest.

Protestantlik suhtumine puuetega inimestesse
Max Weber tähistas protestantliku eetikaga nähtust, mis väljendub individualistlike väärtuste, töökuse ja korraväärtuse omamises. Protestantlik eetika seondub konservatiivsuse ja etnotsentrismiga (Kaz & Hass, 1988). Protestantliku suhtumise skaala väited on koostatud Max Weberi protestantliku eetika teooriale tuginedes. Cronbachi alfa suurus 0,767 kinnitab skaala usaldusväärsust.
Protestantliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest.
1. On täiesti loomulik, kui inimesed mõtlevad, et Maal pole värdjana sündinutel õigus elada.
2. Enamik inimesi, kes ei tule ise enda eluga toime, peavad surema.
3. Puueteta noored, kes abielluvad puuetega inimestega, on veidi imelikud.
4. Ema, kes on sünnitanud puuetega lapse, ei peaks ohverdama oma elu tema kasvatamisele, vaid peaks lapse ära andma.
5. Kui perekonda on sündinud puuetega laps, peaksid meedikud vanemate nõusolekul tegema talle igavesele unele uinutava süsti.
6. Loomulikult on erandeid, kuid üldiselt on puuetega inimesed omavahel üsna sarnased.
7. Puuetega inimesed peaksid õppima vastavalt selleks loodud õppeasutustes.
8. Sellest, kui puuetega õpilased õpiksid koos tavanoortega, oleks tulu mõlemale.
9. Kui Eestimaal elaks valdavalt vaid töövõimeline elanikkond, jõuaksime Euroopa tasemele märksa kiiremini.
10. Meil on kombeks rääkida puuetega inimestest halvustaval toonil.
11. Enamik puuetga inimesi on veidi erilised ja käituvad naljakalt.
12. Eesti ühiskonna stabiilsusele pole midagi ohustavamat, kui suur hulk endaga mittetoimetulevaid inimesi.
13. Nii tava- kui puuetega inimestele oleks parem, kui puuetega inimesed isoleeruksid.

Etnotsentristlik suhtumine puuetega inimestesse
Etnotsentristlik suhtumine peegeldab rigiidset tendentsi suhtuda kultuuriliselt sarnastesse ja tõrjuda "normaalsest" erinevaid. "Etnotsentrism on nähtus, mis põhineb sügavalt juurdunud ja rigiidses oma ja võõra grupi eristamises; ta sisaldab stereotüüpset negatiivseid kujutelmi ja vaenulikke hoiakuid võõraste gruppide suhtes; stereotüüpseid positiivseid kujutelmi ja kuulekaid hoiakuid oma grupi suhtes, ning hierarhilist, autoritaarset suhtumist gruppide interaktsiooni, kus oma grupid on õigustatult dominantne, võõras grupp aga subordinantne" (Adorno et al., 1950, lk. 150). Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Cronbachi alfa suurus 0,617 kinnitab skaala usaldusväärsust.
Etnotsentristliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest.
1. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus.
2. Puuetega inimestele on omased maailmavallutuslikud ideed.
3. Enamik inimesi kulutab liiga palju aega tegelemaks probleemidega, mis puudutavad puuetega inimesi.
4. Puuetega inimesel ei ole peale Jumala, siin maises ilmas, kellelegi loota.
5. Kui inimestel oleks vähem vaba aega, oleks meie ühiskonnas vähem probleeme.
6. Puuetega inimeste sotsiaal-majanduslik olukord ei ole mitte kehvem kui töövõimelisel elanikkonnal.
7. Puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi.
8. See, et inimesel esineb puue, on Jumala karistus.
9. Mulle tundub, et enamik puuetega inimesi elavad paremini kui mina.

Küsitluse läbiviimine
1995 aasta maikuu viimasel nädalal küsitles autor 11. klasside õpilasi. Küsimustikule vastas 705 (265 noormeest ja 440 neidu) õpilast kaheksateistkümnest erinevast eesti õppekeelega koolist üle Eestimaa. Testide täitmine toimus koolitöö ajal.
Küsitluses osalesid õpilased kuna nende mured on riigi sotsiaalse, poliitilise, majandusliku ja keskkondliku olukorra näitajateks (Dodds & Chong-de 1992). Samuti peegeldavad õpilased selle sotsiaalse grupi hinnanguid, kuhu nad kuuluvad. Ei valitud (Talvik 1995b) 10. või 12. klasside õpilasi, kuna kümnendate klasside õpilased on alles kohanemisraskustes ja kaheteistkümnendate klasside õpilased on mõjutatud kooli lõpetamist puudutavatest probleemidest. Noorematele õpilastele vajaks uuritav problemaatika lahtiseletamist.
Taoline küsitlus on Eestis esimene omataoline, kus eesmärgiks oli selgitada tavanoorte suhtumist puuetega noortesse ning leida negatiivse suhtumisega seonduvad faktorid. Küsitluseks kasutati väidetest koosnevat küsimustikku. Õpilased andsid enda hinnangu esitatud väitega nõustudes või mitte. Väitega nõustumist-mittenõustumist väljendati küsimustikus Likerti tüüpi skaalal, kusjuures suuremad numbrid väljendavad vastava väärtuse esinemistugevust.

Oluliselt on omavahel seotud etnotsentristlik ja protestantlik suhtumine (r=0,38; p=.000). Etnotsentristlik suhtumine väljendab suuremat sallimatust puuetega inimeste suhtes kui protestantlik suhtumine. Humanistlik suhtumine on aga vastandiks nii etnotsentristlikule (r=-0,27; p=.000) kui protestantlikule suhtumisele (r=-0,35; p=.000).
Küsitlusest selgus, et poiste ja tüdrukute arvamuste vahel on arvestatav erinevus kõigi kolme skaala osas. Tüdrukud (M=72,42±8,93) on (F(686)=1,65; p=.0000) humanistlikuma suhtumisega kui poisid (M=66,53±11,48). Asjaolu, et humanistliku maailmavaate ennustajaks on sugu (hii-ruut(1)=33,86; p=.0000), võib seletada naiste soorollile omaste humanistlike põhimõtetega. Nemad on elu andjad, laste kasvatajad. Naised tegutsevad peamiselt valdkondades, kus on vaja kellegi eest hoolitseda, kedagi ravida või kasvatada. Poisid (M=47,92±11,98) on võrreldes tüdrukutega (M=41,40±9,88) protestantlikuma suhtumisega (F(686)=1,47; p=.0004). Seda võib seletada rollikäitumisega, sest mehi kasvatatakse karmimateks kui naisi. Neid hellitatakse vähem ja karistatakse rangemalt. Poistele sisendatakse varakult, et mehed ei nuta - iga mees peab ise endaga hakkama saama. Inimene, kes ise endaga hakkama saab, ootab ka teistelt (sealhulgas puuetega inimestelt) endaga toime tulemist. Erinevad ka vastused (F(703)=1,31; p=.0124) sooliselt etnotsentrismi skaalal (poisid: M=24,72±7,26; tüdrukud: M=23,11±6,34) Seega on tüdrukud poistest sallivamad või nad oskavad võrreldes poistega paremini demonstreerida enda tolerantsust puuetega inimeste suhtes.
Koolidevaheline erinevus ilmnes vaid etnotsentrismi skaala osas (F(687)=2,03; p=.0084). Teiste skaalade osas kooliti (H-skaala, p=.16; P-skaala, p=.31) erinevust ei ilmnenud. Analüüsides koole etnotsentrismi skaala alusel on raske leida ühist tunnust koolidele, kelle skoor etnotsenrismi skaalal oli kõrgem (p<0.01). Igal juhul saab öelda seda, et kõrge etnotsentrismi skoor ei sõltu kooli paikkonnast.
Humanistliku maailmavaatega on seotud (r=0,18; p=.000) emotsionaalsus (Cronbachi alfa=0,861; küsimustik sisaldas 13 väidet Eysenckite EPQ N-skaalast; Eysenck & Eysenck 1975). Emotsionaalsed ei ole reeglina isemeelsed. Seetõttu on ka mitteisemeelsus (Cronbachi alfa=0,724; küsimustik sisaldas 11 väidet Eysenckite EPQ P-skaalast; Eysenck & Eysenck 1975) seotud humanistliku suhtumisega (r=-0,16; p=.000). Isemeelsed on seevastu protestantliku (r=0,29; p=.000) ja etnotsentristliku suhtumisega (r=0,28; p=.000). Isemeelne isik rõõmustab, kui teisel läheb halvasti ning jääb ükskõikseks, kui teistel läheb hästi. Selliselt kirjeldatud inimeselt ei ole oodata positiivset suhtumist puuetega inimesse. Isiksuseomadused emotsionaalsus ja isemeelsus oma põhiolemuselt elu jooksul ei muutu, kuid muutuda võib nende väljendusvorm. See tähendab, et näiteks mitteemotsionaalne inimene võib ära õppida emotsionaalse inimese käitumisviisi ning käituda vastavalt, kui talle tundub, et nii on kasulikum. Seega saab muutuda suhtumine puudeinimestesse positiivsemaks, kui inimene muutub emotsionaalsemaks ehk maailma suhtes tundlikumaks.
Need inimesed, kes peavad ennast usklikeks, on reeglina ka emotsionaalsed (Talvik 1994; 1995b). Eestis enam levinud religioonid luteriusk, õigeusk) kannavad humanistlikku maailmavaadet - võrdsuse ja sotsiaalse õigluse väärtusi. Seega on loogiline, et usklikele (küsimustik sisaldas ka küsimusi usklikkuse kohta) õpilastele on omane humanistlik maailmavaade (r=0,24; p=.000) ning ka positiivne suhtumine puudeinimestesse.
Seos tekkis ka ema hariduse ja puuetega inimestesse suhtumise vahel. Mida kõrgem on ema haridus, seda madalam on humanistliku (r=-0,08; p=.043) ning etnotsentristliku suhtumise skoor (r=-0,08; p=.049). Viimased seosed viitavad sellele, et ema kõrgharidus võib sõltuvalt olukorrast avalduda kas humanistliku või etnotsentristliku suhtumise kujundamises lapsel.
Kui küsida humanistliku suhtumisega inimese käest, kuidas ta suhtub puudeinimestesse, siis ta vastab näiteks järgnevalt: "Iga inimene peab leidma võimaluse aidata neid, kes ise oma eluga toime ei tule. Võrdsus peab alati kehtima kõigi jaoks - oleme ju kõik inimesed. Ma tunnen tugevat kaastunnet nähes puudeinimesi enda ümber liikumas." Järelikult suhtub humanistliku eetika kandja puudeinimesse positiivselt.
Protestantliku maailmavaatega inimene suhtub puudeinimesse järgnevalt: "On täiesti loomulik, kui inimesed mõtlevad, et Maal pole värdjana sündinutel õigus elada. Puueteta noored, kes abielluvad puudeinimestega, on veidi imelikud. Ema, kes on sünnitanud puuetega lapse, ei peaks ohverdama oma elu tema kasvatamisele, vaid peaks lapse ära andma." Seega suhtub protestantliku eetika kandja puudeinimestesse tõrjuvalt ja negatiivselt.
Etnotsentristliku inimese suhtumine puudeinimestesse on järgmine: "Puudeinimestele on omased maailmavallutuslikud ideed. Puudeinimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Puudeinimesel ei ole peale Jumala siin maises ilmas kellelegi loota."
Antud uurimistöö tulemusena võib öelda, et suhtumist puudeinimestesse mõjutavad eelkõige väärtused, mille ühiskond on omistanud ühele või teisele soorollile. Kuna positiivse suhtumise kandjaks on humanistlik maailmavaade, mille tugevaks ennustajaks oli emotsionaalsus, võime teha järgmise järelduse. Selleks, et hoiakuid puudeinimestesse positiivsemaks muuta, tuleb inimesi motiveerida olema emotsionaalsemad, seega avatumad maailma suhtes.
Käesoleva töö praktilise väärtusena võib öelda, et kui näiteks sotsiaaltööle inimest valides on eesmärgiks leida puuetega inimestesse positiivselt suhtuvaid inimesi, tuleb tõenäoliselt valida kõrge emotsionaalsusega, madala isemeelsusega, ennast usklikuks pidavaid, naissoost noori.
Tavanoorte suhtumine puuetega inimestesse ei sõltu oluliselt (p>.05) isa haridusest, küsitletute enesehinnangust ning vanemate materiaalsest heaolust. Vanemate materiaalsest heaolust ei sõltu hoiakud puudeinimestesse arvatavasti seetõttu, et Eesti ühiskonnas ei ole veel välja kujunenud suurt hästikindlustatud elanikkonna kihti, kellel puuduksid igapäevased majanduslikud probleemid ning kes saaksid seetõttu erilist hoolitsust üles näidata puuetega inimeste suhtes.
Antud uuringu kontekstis ei saa me otseselt rääkida, milline on noorte suhtumine puuetega inimestesse, kuna suhtumine sõltub soost, sellest kas inimene peab ennast usklikuks või mitte, samuti isiksuseomaduste emotsionaalsus ja isemeelsus määrast. Kui räägime humanistlikust suhtumisest puudeinimestesse, siis peame silmas naiste, kõrge emotsionaalsusega või end usklikuks pidavate inimeste suhtumist.
Kuna inimene samastab end sarnase grupiga ja lähtub grupile olulistest arusaamadest, siis võime käesoleva uuringu tulemusi üldistada kõikidele õpilastele. Küsimustele, mis puudutavad suhtumist puuetega inimestesse, vastavad inimesed sageli sotsiaalsetest, mitte iseenda arusaamadest lähtuvalt. Sellest tulenevalt võime teha üldistuse kogu Eesti ühiskonnale.