Raamat on läbi müüdud.
Salumaa, T. & Talvik, M. 2009. Õpitulemuste hindamine koolis. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.
ISBN 978-9985-9983-8-0


Käesoleva käsiraamatu idee on välja kasvanud raamatu autorite praktilisest konsultatsioonitegevusest ja koostööst koolidega. Hindamine ei jäta ükskõikseks ühtegi õppe- ja kasvatusprotsessiga tihedalt seotud osapoolt – õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid. Asjakohase hindamisega võib luua positiivset õpikeskkonda ning toetada õpilaste tahet õppida. Kuid samas võib ka väita, et suur osa õppeprotsessis esile tulevaid konflikte on otsesemalt või kaudsemalt seotud hindamisega. Samuti aitab sobimatu hindamine kaasa õpiraskuste süvenemisele ning loob pinnase õpilaste käitumisprobleemide tekkimiseks. Keerukaks teeb hindamisprotsessi asjaolu, et õpetajal tuleb omavahel oskuslikult ühitada mitmed erinevad, kohati ka vastandlikud hindamise funktsioonid.

Hindamise abil peab õpetaja saama tagasisidet selle kohta, kas ja millisel määral on õpilased õpitulemused saavutanud. See on hindamise kontrollifunktsioon, mis on eelkõige suunatud õpetaja tegevuse korrigeerimisele.

Hindamisega peab kaasnema sisulise tagasiside andmine õpilasele. Sisulise tagasiside andmise funktsiooni järgimine hindamisel loob eeldused, et õpilased saaksid enda õppimist juhtida ja võtta vastutust õppimise eest ning on suunatud õpilase tegevuse korrigeerimisele.

Hindamine võimaldab õpilase õppimist väärtustada, võrreldes tema saavutusi standardi või miinimumnõuetega. Õppimise väärtustamise funktsiooni järgimine annab hindamisele teatud objektiivsuse mõõtme, ning võimaldab otsustada õpilase valmisoleku üle õpingute jätkamiseks või mingi taseme saavutamiseks. Nimetatud hindamise funktsiooni täitmine on oluliselt seotud mõõtmisvahendite korrektsusega.

Üks olulisemaid hindamise funktsioone on õppija motiveerimise funktsioon. Eriti oluline on see tänases kontekstis, kus esiplaanile on tõusnud elukestva õppimise printsiipide rakendamine kogu ühiskonnas. Õppija motiveerimise funktsiooni elluviimine sisaldab endas vältimatult õppija võimete arvestamist, kuid samas on konfliktis õppimise väärtustamise funktsiooniga. Keerukaks teebki õpitulemuste hindamise õpetaja suutlikus hindamise erinevad funktsioonid ühitada nii, et oleks täidetud õppeprotsessi peamine eesmärk: tekiks ja säiliks õpilase tahe õppida.

Käsiraamatu autorid on siiski arvamusel, et õppeprotsessi on võimalik tulemuslikult üles ehitada ka ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet, vaid tagasisidet. Tagasisidet aga on võimalik õpilasele anda ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida õpetamise edukusest tagasisidet ilma hindamiseta. Seega õpetamise seisukohast ei ole hindamine ilmtingimata vajalik. Kui aga olemasolev süsteem näeb hindamist ette, siis tuleb seda teha äärmiselt läbimõeldult ja tundlikult.

Käsiraamat põhineb autorite veendumusel, et õppimine peab olema huvitav ja põnev tegevus ning hindamine peab seda igakülgselt toetama. Nii saab see aga olla ainult siis, kui õppeprotsessis, sealhulgas ka hindamisel, järgitakse kindlaid põhimõtteid ning tegutsemisskeeme. Sisuliselt on tegemist „korra loomisega“, kuid kord ei teki iseenesest. Iseenesest tekib korralagedus, korra loomiseks tuleb kulutada energiat, olla süstemaatiline ja järjekindel. Ka hindamisele tuleb läheneda süsteemselt. Toimima hakkavad käsiraamatus toodud põhimõtted ainult siis, kui neid järgitaks kõiki üheskoos, mitte osaliselt. Nii mõnigi kord on käsiraamatu autorid kuulnud mõnda õpetajat ütlevat, et üks või teine põhimõte praktikas ei toimi. Enamasti see ongi nii, kui kogu terviklikust süsteemist kasutatakse vaid üksikuid osi. Käsiraamatus toodud põhimõtete terviklik ja järjekindel rakendamine toob siiski enamasti edu. Täie kindlusega võib väita, et iga õpetaja jaoks on see põnev ja loomingiline arendustegevus.

Käesolev käsiraamat on suunatud tegevõpetajatele, kuid ka üliõpilastele, kes plaanivad enda tulevikku siduda õpetaja kutsega. Käsiraamat sisaldab soovitusi hindamise praktiliseks ülesehitamiseks üldhariduskooli õpilaste hindamisel.

Autorid

SISUKORD

Sissejuhatus … 11
Hindamise eesmärgid ja hindamissüsteemi mõjususe analüüsimine … 13
Õpetaja suhtumise väljendamine õpilastesse hindamisel … 19
Konfliktide
põhjustamine hindamisel … 21
Distsipliiniprobleemide lahendamise põhimõtted …27
Olulised erinevused välishindamise ja õppeprotsessi sees toimuva hindamise vahel … 30
Hea õpetaja oluline tunnus – õpilaste edasijõudmine õpetatavas aines … 36
Õpilase hinde sõltuvus õpetaja tahtest … 38
Õpilaste kõrge enesehinnangu toetamine … 41
Diferentseeritud hindamine … 47
Õpilaste jaotamine tasemegruppidesse … 48
Diferentseeritud õpetamine ja hindamine individuaalsete tööjuhendite abil … 50
Individuaalse töö juhendite koostamise põhimõtted … 52
Pingutuse hindamine diferentseeritud hindamisel … 55
Tagasiside olulisus õppimisel … 57
Kirjaliku tagasiside andmine … 59
Tagasiside andmine referaadile … 61
Kirjaliku tagasiside andmine kontrolltöödele … 62
Hinnete asemel hinnangute andmine … 63
Eduelamus kui õpimotivatsiooni peamine allikas … 65
Viiepallisest pikema hindamisskaala kasutamine … 65
„Plussidega“ hinnete kasutamise ebaotstarbekus … 66
Aritmeetilise keskmise hinde kasutamise ebaotstarbekus … 68
Hinnete korrigeerimine õpilaste soorituse napil ebaõnnestumisel … 70
Tunnikontrollide ja kontrolltööde ajastamine … 72
Tunnikontrolli läbiviimise eesmärgid ja nende hindamine … 73
Ootamatute tunnikontrollide ebaotstarbekus … 75
Suuline hindeline vastamine … 76
Õpilase eelnev informeerimine hindamisest … 79
Hinnete arvu nõude mõju õppeprotsessile … 81
Privaatsuse printsiibi järgimine õpilaste hindamisel … 82
Õpilaste omavaheline võrdlemine … 84
Hindamine kui tunnustussüsteemi osa … 85
Erinevused introvertide ja ekstravertide õpetamisel ja hindamisel … 87
Hindamise aspektid erinevate meetodite kasutamisel … 93
Õpilaste individuaalse töö hindamise põhimõtted … 94
Kodutööde hindamine … 95
Referaatide hindamine … 103
Soovitused kontrolltöö läbiviimiseks … 104
Harjutusvihik ja hindamine … 111
Rühmatöö tulemuste hindamine … 112
Hindamine õpiringi meetodi kasutamisel … 118
Hindamine mosaiikrühma meetodi kasutamisel … 120
Hindamine õpilaste frontaalsel küsitlemisel … 122
Hindamine oskuste harjutamise käigus … 126
Hindamine projektõppes … 130
Õppekäigu tulemuste hindamine … 134
Õpimapp enesehindamise vahendina … 142
Õpilaste uurimusliku tegevuse hindamine … 143
Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamine … 156
Käitumise hindamine … 156
Hoolsuse hindamine … 163
Kokkuvõte – hindamise üldised reeglid … 164