Merlecons - koolitus ja konsultatsioon

Kvaliteedikooli tunnusteks on töötajate initsiatiivi olemasolu, efektiivne infovahetus, kvaliteetne suhtlemine ja üksteise toetamine
Järgnevalt on esitatud neli küsimust, millele vastates on võimalik teha järeldus, kas tegemist on kvaliteedikooliga või mitte.

1) Kas töötajate initsiatiiv lähtub organisatsiooni eesmärgist?
Organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt pannakse paika töötajate ülesanded. Ülesannete täitmiseks peab töötaja üles näitama initsiatiivi. Töötaja initsiatiiv on suunatud iseendale. Näiteks, õpetaja, kelle initsiatiiv lähtub organisatsiooni eesmärkidest, ei arutle kolleegidega selle üle, mida peavad tegema õppealajuhataja, koolidirektor või lapsevanem. Vaid kogu energia on suunatud sellele, mida õpetaja ise saab ära teha selleks, et tänastes tingimustes saavutada õppekavas fikseeritud õpitulemused. Eluvõõras õpetaja usub, et õpitulemuste saavutamine on õppealajuhataja, koolidirektori või lapsevanema kätes. Töötaja, kelle initsiatiiv lähtub organisatsiooni eesmärgist ei ole teisi süüdistav.

2) Kas infovahetus on efektiivne?
Infovahetus on efektiivne, kui töötaja omab õigeaegselt tööülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. Kui töötajal puudub õigeaegselt vajalik informatsioon, siis peab ta küsima iseendalt: mida ta on jätnud tegemata või teinud sellist, et ta ei ole seda informatsiooni saanud. Sellises olukorras ei ole otstarbekas süüdistada teisi, vaid tuleb ise luua tingimused, et vajalikku informatsiooni saada.
Efektiivse infovahetuse korral on tagatud informatsiooni operatiivne kättesaadavus. Näiteks, lapsevanem pöördub klassijuhataja poole, sest tema laps puudus koolist. Ta tahab teada, mida õpetati matemaatika tunnis. Selleks, et infovahetus saaks toimuda efektiivselt, peab olema tagatud informatsiooni olemasolu sõltumata sellest, kas aineõpetaja on kättesaadav või mitte. Klassijuhataja saab vastata lapsevanema küsimustele aineõpetaja töökava põhjal. Ta saab anda lapsevanemale informatsiooni selle kohta, mis oli tunni teema, mida tunnis käsitleti ja mida tunni jooksul omandati.

3) Kas organisatsiooni suhtlemise kvaliteet on kõrge?
Kõrge suhtlemise kvaliteedi tagab oskus ennast väljendada ja teisi mõista. Ennast saab väljendada suuliselt või kirjalikult. Teiste mõistmine põhineb kuulamisoskusel.
Näiteks, mõnikord süüdistavad õpetajad õpilasi, kes ei ole millestki aru saanud selles, et nad ei ole neid piisavalt tähelepanelikult kuulanud või ei ole piisavalt tähelepanelikult lugenud. Kvaliteedikoolis töötav õpetaja ei süüdista õpilast. Selle asemel ta väljendab ennast selliselt, et kõik õpilased saavad aru.
Kuulamisoskuse olemasolu õpetajatel saab jälgida näiteks õppenõukogu koosolekul. Kui õpetajal läheb koosolekul igavaks ja ta lõpetab kolleegi kuulamise hakates naabriga juttu rääkima, siis sellel õpetajal puudub oskus teist inimest mõista. Kuulamisoskuse olemasolu ei näita see, kui kuulatakse inimest, kelle jutt ei ole igav.
Kvaliteedikoolis suudab õpetaja ise lahendada kõik enda ja õpilase vahelised konfliktid. Kui konflikti lahendamisse kaasatakse koolidirektor, õppealajuhataja, klassijuhataja või lapsevanem, siis ei ole tegemist kvaliteedikooliga.

4) Kas kolleegid toetavad üksteist?
Organisatsioonis, kus kolleegid toetavad üksteist, hoolitsevad kõik töötajad selle eest, et organisatsioonil oleks hea maine. Kõik tööalased lahkhelid ja eriarvamused suudetakse organisatsiooni sees lahendada nii, et see organisatsioonist välja ei paistaks.
Näiteks, õpetaja ei kritiseeri mitte kunagi ja mitte kusagil kooli ja kolleege. Klassijuhataja näitab alati nii lastevanemate koosolekul kui suhtlemisel õpilastega kooli ja kolleege heas valguses. Konfliktsituatsioonides aineõpetaja ja õpilase vahel, hoolitseb klassijuhataja alati selle eest, et ta ei kahjustaks aineõpetaja mainet. Kõik töötajad hoolitsevad kooli hea maine eest.

Kui nendele neljale küsimusele saab vastata jaatavalt, siis on tegemist kvaliteedikooliga.